Segadus nii peas kui hinges

 Tere

Lõin selle blogi mõttega, et väljendan siin oma igapäevaelu. Reaalsus on aga see, et ma ei oska ega julge seda teha. Ma ei leia neid sõnu mis kirjeldaks kõike mis mu sees toimub. Ja kui ka tahaks ühe hooga endast kõik välja pusata, siis ei oska seda teha piisavalt ananüümselt.

Tahaks ju rääkida kui ilus ja tore kõik on. Aga reaalsus on see kui üksi ja tähtsusetuna ma ebd tunnen. Kuidas igapäevane stress ja ärevus on mu endasse tõmmanud. 

Minu lugu..

Pealtnäha ideaalne pereelu ühes Eesti väikelinnas. Väike pere- ema, isa, 4aastane poisipõnn ja vahva 4jalgne lemmik. 

Aga mis tegelikult nende kodusenite vahel toimub on saladus. Ei, ei ole siin ei peksmist ega kellegi füüsilist väärkohtlemist. Laps on hoitud armastatud. Selled pole kahtlustki.

Meie lugu on hoopis see, kuidas esialgu kõrvalised isikud rikuvad kõik ilusa ning seejärel hakkavad omad seda tegema. Ühe inimese valed lõhkusid usalduse ja austuse meie peres. Mistõttu on pidevalt vaja teineteisele tõestada soovi koos olla ja armastust teise osapoole vastu. Minu puhul said sest tõestusest alguse suured rahamured ja võlad. Justnimelt. Olen veel üks võlgnik. Erinevad kiirlaenud ja krediidikontod.  Koos.. või niivõrd koos oli ju vahva seda raha võtta, kuid tagasimaksmine jäi minu hoolde. Kahjuls väikelinna oskustööliste palgad pole just eriti kiiduväärt jututeema. Sellest tekkisid võlad.

Sõlmitud on inkassodega kokkuleppeid, damuti on ka juba kohtulikud maksegraafikud. Paraku nii kurb kui see ka pole, ületavad väljaminekud laenude katteks mitmekordselt sissetulekuid.

Ühem ilusal päeval aga sattusin lugema Võlglase blogi. Ja sain julgust et võlad pole enam tabuteema. Mõniaeg hiljem leidsin juhtumisi AMOV blogi. Ja see kõnetas mind samuti. Inimesed, erineva tausta, erinevate põhjustega on sattunud võlgadesse ning kajastavad oma teekonda nö puhta eluni. Inspireeriv lugemine!

AMOV blogist ajendatuna hakkasin ka esmakordselt lõpuks oma võlgadesse süvenema. Põhisummad, intressid ja kõik muu. Alustasin võlgade kaadristamisega ja olukord on ikka päris trööstitu. Otsin jätkuvalt lahendusi olukorrast väljapääsuks. Ja kujutage ette, esmakordselt elus küsin avalikku abi. Kes vähegi soovib ja oskab mind sel teekonnal aidata, siis võib alati mulle kirjutada- vaikus321@gmail.com 

Ühesõnaga, olen jõudnud lõpuks olukorda, kus tean et pea liivaalla peitmine pole lahendus. Astun vastu oma võlakoormusele mis hetkel ulatub ligi 30 000 euroni (hetkeseisuga 29 956,53 eur).

Kui kellelgi on ideid, soovitusi või muid näpunäiteid mis mind sel teekonnal aitaks, kuulan neid meeleldi.

Vaikus