Vaikuse hetked

  Ajendatult Võlglase Blogi postitusest, panin ka omad mõtted kirja. Kuidas koroona ja sellega seoses piirangud ja muu minu kui võlglase elu mõjutanud on Suur poes käija ja shoppaja ma nagunii ei ole, pole vahendeid, nii et soetatud saab pika kaalumisega vaid hädavajalik. Küll aga on koroona mõjutanul oluliselt minu tööd. Töötan väikeses kollektiivis tootmisettevõttes. Olen lihttööline nii et mu palganumber ongi miinimumpalk. Töö sai valitud eelkõige kellaaegade tõttu et on võimalus last viia-tuua lasteaeda kuna tugirühm mu seljataga puudub. Elu on aga oluliselt muutunud peale siia tööle tulekut. Õnneks on tööd palju. Liigagi palju. Arvestades et aegajal on lähikontaktsena üks või enam töökaaslast kodused. Vaatamata sellele on töö ju siiski ära vaja teha. Näiteks eelmisel nädalal oli töölt 2 inimest puudu ja väikese kollektiivi murekoht- keegi peab neid asendama. Valituks osutusin mina. Sain hakkama ja tundsin uhkust, sest reaalselt oligi 3 inimese töö tehtud. Korrektselt. Ülemus

 Hey Olen pikalt vaikinud. Ei leia sõnu. Ei oska mõtteid kogu ses virrvarris enam koondada. Praegu lihtsalt hakkas peas korrutama mõte et mis asi see usaldus siis on. Päriselt. Kõik see loomulikult minu eraelust tingituna. Tööl on pingelised ajad. Koroona on nii mõnegi kolleegi koju saatnud. Haigena või lähikontaktsena. Töötan siiski väikeses tootnisettevõttes ning juba ühe inimese puudumine tähendab teistele suurt pingutust. Ja kuna nüüd on rohkem kui 1 puuduja, annab see eriti tugevalt tunda. Minu õlul on katta 2 inimese töö+ minu enda töö. See eeldab pidevat suhtlust ja infovahetust ka messengeris ning mailidena.  Aga minu teine pool on sellest häiritud. Miks mina kelle töö ei ole üldse netis suhtlemine nüüd netis olen aktiivne nii tihti. Kellega sa suhtled? Mismõttes sul kiire on, ise passid terve päeva netis. Jälle oled telefonis või?? Ma olen palju selgitanud et olukord on selline hetkel. Vajab selliseid vahendeid. Mis siis lahendus on? Anda härrale enda paroolid et ta saaks jälg